Hinkaalid

Hinkaalid ja hatšapurid on Gruusia köögi kõige olulisemad osad.

Hinkaalid on põhimõtteliselt nagu pelmeenid, õhukesse taignasse keeratud lihapallid, aga välimuse poolest väga spetsiifilised.

Lubasin jagada hinkaalitegemise õpetust.

Kõigepealt läheb sul vaja seguhakkliha (aga võib olla ka ainult looma või seahakkliha), sinna juurde tükeldad sibulat, koriandrit, pipart, soola ja kõiki muid vürtse, mis meelepärased tunduvad. Minu meelest parimad hinkaalid on need, mis on piisavalt vürtsikad. Lisa segule niipalju sooja vett, kui ta suudab ära imeda. Sõtku segu korralikult läbi.

Taigna jaoks arvesta 500 g jahu kohta 1 klaas vett, lisa soola ja sõtku see korralikult läbi. Kui taigen on sitke, rulli see umbes 1,5 cm paksuseks laiali ja lõika joogiklaasi serva abil ümmargused tükid välja. Siis rulli need tükid õhukesteks ümmargusteks ketasteks.

Nüüd algab kõige põnevam osa hinkaalitegemisest ehk hinkaalide voltimine. Selle ketta keskele pane supilusikatäis hakklihasegu ning hakka servasid kokku voltima. Voltimisel peab olema hoolas, et sinna ühtegi auku sisse ei jääks, muidu voolab keemise ajal kogu see hea puljong välja.

Kõige paremini volditud hinkaalid on need, millel on 19 volti. Keegi ei tea miks, aga täpselt 19 voldiga hinkaalid on need kõige õigemad. Linnarestoranides on sageli vaid 10 volti, aga kodutehtud hinkaalides on volte enamasti 19 ringis. Mul on selle kohta jälle oma teooria, absoluutselt kinnitamata ja ümber lükkamata kohalike perenaiste poolt. Ma arvan, et kui vilunud perenaine esimest korda oma uue minia tehtud hinkaale sööb, siis saab selle järgi hinnata, kui tubli ja sõnakuulelik minia on.

Peale kokkuvoltimist pannakse hinkaalid tasakesi keeva vee sisse, hinkaali nupp allapoole, siis ei löö surve vetteasetamisel volte lahti. Keedad niikaua kui valmis saavad.

Hinkaali söömine on jälle omamoodi kunsttükk. Hinkaale süüakse näppudega, hoiad hinkaali nupust kinni, hammustad taignasse väikse augu, luristad sealtkaudu puljongi ära ja sööd kogu ülejäänud hinkaali sinna peale. Näppude vahele alles jääb vaid hinkaali nupuke ehk „kõht”. Hiljem saab siis taldrikult üle lugeda, mitu nuppu on alles, mitu hinkaali keegi jaksas ära süüa. Mida rohkem, seda parem muidugi.

Hinkaale tellitakse tavaliselt kümnete kaupa. Menüüs on toodud ühe hinkaali hind ja lauale tellitakse tavaliselt kümme, kakskümmend, kolmkümmend tükki. Hinkaalid on taldrikul üksi, ilma salatite ja kastmeteta. Hinkaali peale võib panna vaid musta pipart. Hinkaali juurde juuakse tavaliselt õlut (või viina), mitte veini, sest hinkaalid on pärit mägedest, Gruusia sõjatee äärest, Pasanauri ja Kazbegi kandist ning sealkandis veini ei tehta.