Kui Gruusia restoranis sulle toit lauale tuuakse või koduses pidulauas sulle hõrgutisi lähemale lükatakse, kõlab sinna juurde sõbralik miirtvit ehk „palun nautige”. Mitte isu ei pea hea olema, vaid toidust saadav nauding võiks pererahva rõõmuks hea olla.
Viimase aasta jooksul on lahked perenaised mind oma köökidesse lubanud, oma käe all õpetanud ja mulle oma kokakunsti saladusi avaldanud. Iga päev Gruusias pakub uusi maitseelamusi ning maitsete ja toiduvalmistamise viiside erinevused viivad mind järjest lähemale Gruusia erinevate piirkondade traditsioonidele.

Tuesday, March 20, 2012

Leib

Gruusia laual on alati leib. Ilma selleta ei saa midagi süüa. Lavašikujuline nisujahust Gruusia leib (puri) valmib saviahjus (tone), mille põhja tehakse lõke ja kui söed on parajad, visatakse leivataignast parajaks vormitud pätsid ahju siseküljele.

Peale lihtsa leiva on Gruusia laualenamasti erinevad hatšapurid ehk tavaliselt juustutäidisega suured pannkoogikujulised pirukad. Igal maakonnal on oma eriline hatšapuri. Minu lemmik on hatšapuri hilisem tuletis, ümbrikukujuline penovani.
Pidulaual kõige tavalisem on imeruli hatšapuri ehk Imereti maakonnast pärit pannkoogikujuline imeruli juustuga hatšapuri.
Värske hatšapuri, otse ahjust
Megreelia piirkonnast on pärit megruli hatšapuri ehk lisaks tavalisele imerulile on ta peale küpsemist pealt võiga määritud ning küpsemisaja lõpuks pannakse talle veel sulguni juustu lõigud peale. Megreelid armastavad juustu, eriti sulguni juustu.
Osuri hatšapuri on Osseetiast pärit, kartuli-juustu täidisega hatšapuri, näeb välja samasugune nagu imeruli, aga sisu on erinev, maitse pehmem. Parimaid osuri hatšapurisid teeb tädi Sveta Gudauri külas.
Batumi piirkonnast, Adjaarast on pärit adjaruli, paadikujuline lahtine pirukas, ääred krõbedad, keskel pehme valge juust koos toore muna ja võisilmaga. Murrad äärest tüki saia ja kastad seda juustu-muna segu sisse. Kõiki hatšapurisid süüakse alati sõrmedega, mitte noa-kahvliga.
Guruli, Guria maakonna pirukas, on samuti munaga, sarvekujuline kinnine pirukas, sees juustule lisaks keedetud muna lõigud.
Alati pole hatšapuri kindlasti juustutäididega, vahel võib sealt seest ka muud huvitavat leida.
Svaneetia mägedes armastatakse liha süüa ja sealt on pärit kubdari ehk lihatäidisega hatšapuri. Enamasti on see veiseliha, kuna mägedes on lehmi lihtsam kasvatada kui sigu ning lihatükkidele lisaks on sibulat, värsket punast pipart ja maitserohelist.

Mirjam teeb hatšapurit Svaneetias
Svaneetia lähistel on Raja [radža] maakond, mägine ja külluslike roheliste metsadega piirkond, kust on pärit lobiani ehk oatäidisega hatšapuri. Enamasti tehakse seda punastest ubadest, oad keedetakse-hautatakse 3-4 tundi, kuni nad on täiesti pehmed, lisatakse sibulat, maitserohelist ja vürtse ning keeratakse kogu see möks jälle saiataigna sisse.
Igal pühal on ka oma toidud, näiteks detsembri lõpus on Barbaroba, ehk lapsi kaitsva pühaku Püha Barbaruse päev ning siis süüakse punastest ubadest lobianit. Paastu ajal jäävad juustutäidisega hatšpurid ära, siis süüakse kartuli- oa- või spinatitäidisega hatšapurisid.
Minu lemmikud penovanid valmivad selles köögis

Hatšapurit võib süüa iga päev ja hatšapurid asendavad igasuguseid võileibu ja hamburgereid. Kiirtoiduputkade asemel on igal tänavanurgal mitu hatšapurikioskit ja värsked, soojad, lõhnavad hatšapurid sobivad kiireks lõunaks väga hästi.

1 comment:

  1. Mhh, väga hea ülevaade! Ma just otsisin kohta, kust saaks kõikidest levinumatest hatšapuridest ülevaate :)

    Kirjuta edasi, sa ei ole mu lemmikute, gruusia kanaroogadeni veel jõudnudki!

    ReplyDelete